Just sittin' here, chillin' and listenin' to Nyan Cat. Well, that was a joke. Actually, I'm just publishing a post.

Kuna mul olid alates teisipäevast kuni tänaseni töölt vabad päevad, otsustasin selle kulutada täielikule arvutist isoleerituna Saaremaal ja tädi juures veeta. Te ei kujuta ette, kuidas ma kahetsesin, et fotokat kaasa ei võtnud :((
Otsustasin tellida Annilt templi blogi reklaamimiseks. Ja võtan osa Dagmari Give Away'st.
Give away:
http://dakirr.blogspot.com/2011/07/give-away_20.html
Ma ei kirjutanud veel minu ja Dagmari päevast Tallinnas. Muidu polegi midagi erilist, aga me leidsime NIIIIII palju poode vintage ehete ja riietega ja peale selle avastasime Stradivariuses meeletud allahindlused. Soovitan KÕIKIDEL, kes vähegi lugu peavad ilusatest (vintage) ehetest, pärlitest ja kameedest, külastada Pärlipüüdjate poodi. Ja kõik müüjad igal pool olid maailma kõige sõbralikumad :)

Take care ja külastage minu Tumblrit ka.

LAULUPIDU

Pole siia umbes kaks nädalat kirjutanud, aga igatahes, käisin laulupeol nagu enamik eesti noori inimesi. See oli lihtsalt nii võimas ja ilus. Kui juhtusite telekast vaatama, siis kindlasti nägite, kuidas Siiri Sisask enne oma laulu laulmist pisaratega võitles ja inimesed selle ajaks püsti tõusid... See oli nii ilus, et kui ma poleks end tagasi hoidnud, oleks ma seal laval nutta lahistanud ja mitte laulda saanud. See elamus jääb eluks ajaks meelde ja selleks, et seda tunnet kogeda, ei piisa ainult televiisori vaatamisest. Laval seistes ja lauldes on emotsioon umbes 1000 korda suurem. See ühtsustunne on lihtsalt nii võimas ja teeb uhkeks, et selline väike riik nagu Eesti millegi nii suurega hakkama saab.


Muidugi polnud laulupidu ainult 3.juuni ja palavad päevad ja proovid. Proove oli kaks päeva järjest ja enamik neist möödusid nii, et hommikul kl 11 mindi kohale, oldi terve päeva kohapeal ja umbes kell 17.00 algasid meie (lastekoori) proovid. Ühe proovi lasime üle, sest et selleni oli 4 tundi aega ja õues oli nii palav, et me pidime oma esinemisriietesse ära urema. Meil olid õhukesed valged pluusid imeliku pikkusega varrukatega ja selle peal sinine mitte väga paksust materjalist ilma varrukateta kleit, mille peale käis punutud vöö. Polnudki kõige hullem, aga kui nüüd mõelda, et mõnede kooride laulupeoriided olid pikad villased seelikud ja paksud pluusid/vestid/jakid, siis olid meie omad ikka ülimalt õhku läbilaskvad ja mugavad :D
Ööbisime Mustamäe Humanitaargümnaasiumis, kuhu sai ainult ühe bussiga, milleks oli nr. 16. Trippisime nii palju lauluväljaku, kesklinna ja Mustamäe vahet, et kahe päevaga said kõik trammi- ja bussiajad ja - numbrid täiesti selgeks. Parim asi oli ikka see, et mina tulin laulupeole, kolme päeva peale kaasa võetud 5 eurot. Ma ei pidanud enamat vajalikuks. Samas, minu 17-aastane õde tuli laulupeole 25 euroga. Kui kaks proovipäeva olid läbi, oli mul alles jäänud veel 93 senti. Õel polnud midagi alles jäänud. Teadmiseks teile- 5 euro eest ostsin
pudeli vett;
suure topsitäie jääjooki palavuse tõrjeks, ja btw, see oli rõveda maitsega :D:D ;
suured friikartulid Hesburgerist (õhtusöök oli okseleajav);
suure topsi maasika-mustika jogurtit (mul olid kaasas maisihelbeid, nii et tegin endale hommikusöögi);
ühe jäätise jällegi palavuse vastu;
paki Belvita hommikuküpsiseid;
ühe suure õuna.

Isegi imestan, kuidas nii palju asju sain :D Ma ei hakanud käsitööpoodides tuulama, kuna teadsin, et 5 eurost jääb seal väheks. Sama lugu ka riidepoodidega :D
Aga jah, muud polegi vist. :)
See küll, et mul on nüüd Tumblr'is kasutaja. Nii et tulge külla Watermelon jelly bean'ile. Nimi selline sellepärast, et minu Ameerika sugulane saatis mulle 7 suurt pakki Jelly Belly oakomme, nagu eestlased neid nimetavad. Arbuusi omad on kõige paremad, aga pakkidest võib leida ka näiteks energiajoogi, popkorni, grillitud vahukommi, maasikatega kohupiimakoogi ja Piña Colada maitselisi komme. Peaaegu nagu HP raamatutes, kus on ka kõrvavaigu, ninakolli- ja oksemaitselisi komme.

DAGMAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAR, ma osalen ka give away's. Ja kui ma võitma ei peaks, siis ütle, kust neid küünelakke tellida saab :)
http://dakirr.blogspot.com/2011/07/give-away.html


Take care.

If I were God, I'd save all endangered species and herbivore dinosaurs from death.

Ma olen avastanud nii palju blogisid ja saite, kus keegi on teinud polümeersavist draakoneid/dinosauruseid. Mõtlesin, et proovin ka teha, polümeersavi mul ju on ja olen seda ka päris palju kasutanud...
Ma mäletan, kui olin umbes 4-aastane ja ühel õhtul magama jäädes hakkasin lihtsalt lambist ülikõvasti nutma ja äratasin kõik teised üles... See oli sellepärast, et mulle tuli meelde, et kunagi olid maal elanud dinosaurused ja et nüüd on nad surnud :)
Kas te teadsite, et iga 5 minuti tagant sureb maailmas välja 18 looma- või taimeliiki? See on kohutav. Ma lihtsalt ei suuda elada teadmisega, et ma ei saa selle vastu MIDAGI teha. Mitte midagi. See on õudne ja ma ei saa aru, miks inimesed ei mõista seda, et nad lihtsalt HÄVITAVAD ja mõtlevad ainult endale. Ma proovin suviti võimalikult vähe autoga sõita, et vältida saastumist, aga see ei aita ju! Viimase aastaga olen tegelikult päris maalähedaseks inimeseks saanud. Ma ei karda enam putukaid, välja arvatud vaablaseid, sest et nad võivad teatud oludes olla surmavad. Kas te teadsite seda ka, et viimasel ajal on mesilasi väga väheks jäänud? MESILASED! Minu lemmikputukad! :(
Ma ei tea, miks ma praegu seda juttu ajan. Lihtsalt palun ärge tapke lambist putukaid, nagu mina kunagi tegin. Aidake mesilasi (küll ise saate aru, kuidas).
Take care.

And all that I could see is just a yellow lemon tree

Nägin eile mingis suvalises riidepoes hästi ilusat sidrunkollast kleiti, mille kavatsen lähipäevil ära osta. Mulle meeldivad sidrunid. Mitte nende maitse, vaid nende värvi pärast. Sidronkollased asjad on lihtsalt ühed maailma ilusamatest.
So today, my favourite color is lemon yellow.

Take care.

There's a she wolf in your closet. Let it out so it can breathe.

Teate, ma pole eriline metsaarmastaja. Ma kardan putukaid ja puuke. Isaga käin vahetevahel jahil ja pimedas metsaäärsel põllul kõndides olen hirmust kange. Aga lähen ikkagi. Miski ju tõmbab. Ja hundid, kes võivad kaitseeesmärgil agressiivselt rünnata, on minu lemmikloomad! Lihtsalt vaadake neid! Nad on graatsilised, ilusad ja samas ka nii... Reaalsed. Mul pole muud sõna nende kirjeldamiseks. Eluunistuseks on kodus üks (soovitavalt valge) hunt üles kasvatada.
Take care. (Howling)

Today, my favourite color is turquoise.

Silence is a scary sound

Hello darkness, my old friend,

I've come to talk with you again,
Because a vision softly creeping,
Left its seeds while I was sleeping,
And the vision that was planted in my brain,

Still remains
within the sound of silence.

In restless dreams I walked alone
narrow streets of cobblestone,
'neath the halo of a street lamp,
I turned my collar to the cold and damp
when my eyes were stabbed by the flash of
a neon light
that split the night
and touched the sound of silence.

And in the naked light I saw
ten thousand people, maybe more.
people talking without speaking,
people hearing without listening,
people writing songs that voices never share
and no one dared
disturb the sound of silence.

'Fools' said me,'You do not know'
silence like a cancer grows.
Hear my words that I might teach you,
take my arms that I might reach you.'
But my words like silent raindrops fell,
and echoed
in the wells of silence.

And the people bowed and prayed
to the neon god they made.
And the sign flashed out its warning,
in the words that it was forming.
And the signs said, the words of the prophets
are written on the subway walls
and tenement halls.
And whisper'd in the sounds of silence. 

Tõesti on. Ja kuidas veel. Te ei tea, kuidas ma öösel kardan. Eriti siis, kui ärkan umbes kell 2 öösel üles ja kõik on vaikne. Miski ei liigu. See vaikus on jube.
Täna oli klassilõpuaktus lõpuks. Peale seda käisime Dagmariga igal pool ja tegime pilte. Neid saab näha tema blogis. Alates 10. lähen tööle, nii et olete kõik oodatud külastama ChocStopi (müüb maasikaid sulašokolaadiga, jäätist ja ka muid šokolaaditooteid) väikesesse esindusse Rüütli tänaval.
Take care.