About Me
- Virsik
- Pärnu, Estonia
- I love laughing, summer and nature. I'm trying to be friendly with people even though they're sometimes nasty.
Friday, September 9, 2011
Thursday, September 8, 2011
DAGMAR!!!!!!!!!!!!!
MAAILMA PARIMAD GIFID, ja need sümboliseerivad TÄPSELT minu ja Dagmari maailmavaadet. Või noh, osaliselt. Dali vuntsid ja Nutella+tasuta vintage riided = perfect life :)
Wednesday, September 7, 2011
Food inspiration
Avastasin umbes nädal aega tagasi köögikapist purgitäie Nutellat. Võite kolm korda arvata, mida ma siis tegin. Arvate, et sõin Nutellaga saia? VALE!
Ma sõin Nutellaga küpsist.
Ja see oli maitsev.
Muud polegi. Take care.
I'm a weirdo and I know that, so please don't judge a food by it's picture!
Oh wait...
Shit, I messed up the words. AGAIN.
Ma sõin Nutellaga küpsist.
Ja see oli maitsev.
Muud polegi. Take care.
I'm a weirdo and I know that, so please don't judge a food by it's picture!
Oh wait...
Shit, I messed up the words. AGAIN.
Tuesday, September 6, 2011
Monday, September 5, 2011
Oh jumal
Niisiis, ma pole ikka päria ammu midagi postitanud. Kool on iseenesest väga hästi alanud, kirjanduses juba üks A käes :) Inspiratsiooni pole kohe üldse, nii et mul polegi nagu midagi kirjutada. Okei, kopeerin natuke Dagmari blogi- tema teeb unicorn mothi, aga mina teen...
Hmm...
Ma ei teagi...
Aga ma loodan, et varsti tulevad postitused- woooooooooooooooooo!
10. on plaanis Tallinnasse minna jälle ja Dagmar ka kaasa kutsuda, nii et loodan, et näiteks Stradivariuses on siis soodukad :) Ja uusi jalanõusid on ka vaja... Deem, KÕIKE on vaja! Uhh, see kool väsitab ikka päris ära. Täna hommikul näiteks ärkasin küll õigeks ajaks, aga pidin kokku võtma kogu oma elu jooksul kogunenud tahtejõu, et jalad põrandale panna ja tekk pealt visata. Ehk siis kokkuvõtlikult võiks öelda, et hommik oli edukas, aga see-eest väga vaevanõudev.
Näete postituse pealkirja? See tuli täiesti lambist, tegin bloggeri lahti ja kirjutasin pealkirja ära. Tavaliselt võtab selle väljamõtlemine mitu minutit.
Ma ei tea, miks ma seda praegu rääkisin.
Nii naljakas on vaadata kooli tulnud uusi viiendikke, kes vaatavad meie klassi nagu ilmaimet (alustasin nüüd 9. klassi). Nad peaksid meid nagu iidoliteks :)
KÜLASTAGE RÜÜTLI TÄNAVAL MAJAS NUMBER 16 ASUVAT EESTI DISAINER-TAASKASUTUSPOODI "VABRIK"!
Ilusaid asju täis väike kohake :)
Vaadake seda videot, selliseid inimesi vaadates tekib mul küsimus: "MIKS peaks keegi midagi sellist tegema?"
:'D
Aga mis mul muud ikka öelda on, kui -
take care :)
Hmm...
Ma ei teagi...
Aga ma loodan, et varsti tulevad postitused- woooooooooooooooooo!
10. on plaanis Tallinnasse minna jälle ja Dagmar ka kaasa kutsuda, nii et loodan, et näiteks Stradivariuses on siis soodukad :) Ja uusi jalanõusid on ka vaja... Deem, KÕIKE on vaja! Uhh, see kool väsitab ikka päris ära. Täna hommikul näiteks ärkasin küll õigeks ajaks, aga pidin kokku võtma kogu oma elu jooksul kogunenud tahtejõu, et jalad põrandale panna ja tekk pealt visata. Ehk siis kokkuvõtlikult võiks öelda, et hommik oli edukas, aga see-eest väga vaevanõudev.
Näete postituse pealkirja? See tuli täiesti lambist, tegin bloggeri lahti ja kirjutasin pealkirja ära. Tavaliselt võtab selle väljamõtlemine mitu minutit.
Ma ei tea, miks ma seda praegu rääkisin.
Nii naljakas on vaadata kooli tulnud uusi viiendikke, kes vaatavad meie klassi nagu ilmaimet (alustasin nüüd 9. klassi). Nad peaksid meid nagu iidoliteks :)
KÜLASTAGE RÜÜTLI TÄNAVAL MAJAS NUMBER 16 ASUVAT EESTI DISAINER-TAASKASUTUSPOODI "VABRIK"!
Ilusaid asju täis väike kohake :)
Vaadake seda videot, selliseid inimesi vaadates tekib mul küsimus: "MIKS peaks keegi midagi sellist tegema?"
:'D
Aga mis mul muud ikka öelda on, kui -
take care :)
Sunday, July 24, 2011
Just sittin' here, chillin' and listenin' to Nyan Cat. Well, that was a joke. Actually, I'm just publishing a post.
Kuna mul olid alates teisipäevast kuni tänaseni töölt vabad päevad, otsustasin selle kulutada täielikule arvutist isoleerituna Saaremaal ja tädi juures veeta. Te ei kujuta ette, kuidas ma kahetsesin, et fotokat kaasa ei võtnud :((
Otsustasin tellida Annilt templi blogi reklaamimiseks. Ja võtan osa Dagmari Give Away'st.
Give away:
http://dakirr.blogspot.com/2011/07/give-away_20.html
Ma ei kirjutanud veel minu ja Dagmari päevast Tallinnas. Muidu polegi midagi erilist, aga me leidsime NIIIIII palju poode vintage ehete ja riietega ja peale selle avastasime Stradivariuses meeletud allahindlused. Soovitan KÕIKIDEL, kes vähegi lugu peavad ilusatest (vintage) ehetest, pärlitest ja kameedest, külastada Pärlipüüdjate poodi. Ja kõik müüjad igal pool olid maailma kõige sõbralikumad :)
Take care ja külastage minu Tumblrit ka.
Otsustasin tellida Annilt templi blogi reklaamimiseks. Ja võtan osa Dagmari Give Away'st.
Give away:
http://dakirr.blogspot.com/2011/07/give-away_20.html
Ma ei kirjutanud veel minu ja Dagmari päevast Tallinnas. Muidu polegi midagi erilist, aga me leidsime NIIIIII palju poode vintage ehete ja riietega ja peale selle avastasime Stradivariuses meeletud allahindlused. Soovitan KÕIKIDEL, kes vähegi lugu peavad ilusatest (vintage) ehetest, pärlitest ja kameedest, külastada Pärlipüüdjate poodi. Ja kõik müüjad igal pool olid maailma kõige sõbralikumad :)
Take care ja külastage minu Tumblrit ka.
Tuesday, July 5, 2011
LAULUPIDU
Pole siia umbes kaks nädalat kirjutanud, aga igatahes, käisin laulupeol nagu enamik eesti noori inimesi. See oli lihtsalt nii võimas ja ilus. Kui juhtusite telekast vaatama, siis kindlasti nägite, kuidas Siiri Sisask enne oma laulu laulmist pisaratega võitles ja inimesed selle ajaks püsti tõusid... See oli nii ilus, et kui ma poleks end tagasi hoidnud, oleks ma seal laval nutta lahistanud ja mitte laulda saanud. See elamus jääb eluks ajaks meelde ja selleks, et seda tunnet kogeda, ei piisa ainult televiisori vaatamisest. Laval seistes ja lauldes on emotsioon umbes 1000 korda suurem. See ühtsustunne on lihtsalt nii võimas ja teeb uhkeks, et selline väike riik nagu Eesti millegi nii suurega hakkama saab.
Muidugi polnud laulupidu ainult 3.juuni ja palavad päevad ja proovid. Proove oli kaks päeva järjest ja enamik neist möödusid nii, et hommikul kl 11 mindi kohale, oldi terve päeva kohapeal ja umbes kell 17.00 algasid meie (lastekoori) proovid. Ühe proovi lasime üle, sest et selleni oli 4 tundi aega ja õues oli nii palav, et me pidime oma esinemisriietesse ära urema. Meil olid õhukesed valged pluusid imeliku pikkusega varrukatega ja selle peal sinine mitte väga paksust materjalist ilma varrukateta kleit, mille peale käis punutud vöö. Polnudki kõige hullem, aga kui nüüd mõelda, et mõnede kooride laulupeoriided olid pikad villased seelikud ja paksud pluusid/vestid/jakid, siis olid meie omad ikka ülimalt õhku läbilaskvad ja mugavad :D
Ööbisime Mustamäe Humanitaargümnaasiumis, kuhu sai ainult ühe bussiga, milleks oli nr. 16. Trippisime nii palju lauluväljaku, kesklinna ja Mustamäe vahet, et kahe päevaga said kõik trammi- ja bussiajad ja - numbrid täiesti selgeks. Parim asi oli ikka see, et mina tulin laulupeole, kolme päeva peale kaasa võetud 5 eurot. Ma ei pidanud enamat vajalikuks. Samas, minu 17-aastane õde tuli laulupeole 25 euroga. Kui kaks proovipäeva olid läbi, oli mul alles jäänud veel 93 senti. Õel polnud midagi alles jäänud. Teadmiseks teile- 5 euro eest ostsin
pudeli vett;
suure topsitäie jääjooki palavuse tõrjeks, ja btw, see oli rõveda maitsega :D:D ;
suured friikartulid Hesburgerist (õhtusöök oli okseleajav);
suure topsi maasika-mustika jogurtit (mul olid kaasas maisihelbeid, nii et tegin endale hommikusöögi);
ühe jäätise jällegi palavuse vastu;
paki Belvita hommikuküpsiseid;
ühe suure õuna.
Isegi imestan, kuidas nii palju asju sain :D Ma ei hakanud käsitööpoodides tuulama, kuna teadsin, et 5 eurost jääb seal väheks. Sama lugu ka riidepoodidega :D
Aga jah, muud polegi vist. :)
See küll, et mul on nüüd Tumblr'is kasutaja. Nii et tulge külla Watermelon jelly bean'ile. Nimi selline sellepärast, et minu Ameerika sugulane saatis mulle 7 suurt pakki Jelly Belly oakomme, nagu eestlased neid nimetavad. Arbuusi omad on kõige paremad, aga pakkidest võib leida ka näiteks energiajoogi, popkorni, grillitud vahukommi, maasikatega kohupiimakoogi ja Piña Colada maitselisi komme. Peaaegu nagu HP raamatutes, kus on ka kõrvavaigu, ninakolli- ja oksemaitselisi komme.
DAGMAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAR, ma osalen ka give away's. Ja kui ma võitma ei peaks, siis ütle, kust neid küünelakke tellida saab :)
http://dakirr.blogspot.com/2011/07/give-away.html
Take care.
Muidugi polnud laulupidu ainult 3.juuni ja palavad päevad ja proovid. Proove oli kaks päeva järjest ja enamik neist möödusid nii, et hommikul kl 11 mindi kohale, oldi terve päeva kohapeal ja umbes kell 17.00 algasid meie (lastekoori) proovid. Ühe proovi lasime üle, sest et selleni oli 4 tundi aega ja õues oli nii palav, et me pidime oma esinemisriietesse ära urema. Meil olid õhukesed valged pluusid imeliku pikkusega varrukatega ja selle peal sinine mitte väga paksust materjalist ilma varrukateta kleit, mille peale käis punutud vöö. Polnudki kõige hullem, aga kui nüüd mõelda, et mõnede kooride laulupeoriided olid pikad villased seelikud ja paksud pluusid/vestid/jakid, siis olid meie omad ikka ülimalt õhku läbilaskvad ja mugavad :D
Ööbisime Mustamäe Humanitaargümnaasiumis, kuhu sai ainult ühe bussiga, milleks oli nr. 16. Trippisime nii palju lauluväljaku, kesklinna ja Mustamäe vahet, et kahe päevaga said kõik trammi- ja bussiajad ja - numbrid täiesti selgeks. Parim asi oli ikka see, et mina tulin laulupeole, kolme päeva peale kaasa võetud 5 eurot. Ma ei pidanud enamat vajalikuks. Samas, minu 17-aastane õde tuli laulupeole 25 euroga. Kui kaks proovipäeva olid läbi, oli mul alles jäänud veel 93 senti. Õel polnud midagi alles jäänud. Teadmiseks teile- 5 euro eest ostsin
pudeli vett;
suure topsitäie jääjooki palavuse tõrjeks, ja btw, see oli rõveda maitsega :D:D ;
suured friikartulid Hesburgerist (õhtusöök oli okseleajav);
suure topsi maasika-mustika jogurtit (mul olid kaasas maisihelbeid, nii et tegin endale hommikusöögi);
ühe jäätise jällegi palavuse vastu;
paki Belvita hommikuküpsiseid;
ühe suure õuna.
Isegi imestan, kuidas nii palju asju sain :D Ma ei hakanud käsitööpoodides tuulama, kuna teadsin, et 5 eurost jääb seal väheks. Sama lugu ka riidepoodidega :D
Aga jah, muud polegi vist. :)
See küll, et mul on nüüd Tumblr'is kasutaja. Nii et tulge külla Watermelon jelly bean'ile. Nimi selline sellepärast, et minu Ameerika sugulane saatis mulle 7 suurt pakki Jelly Belly oakomme, nagu eestlased neid nimetavad. Arbuusi omad on kõige paremad, aga pakkidest võib leida ka näiteks energiajoogi, popkorni, grillitud vahukommi, maasikatega kohupiimakoogi ja Piña Colada maitselisi komme. Peaaegu nagu HP raamatutes, kus on ka kõrvavaigu, ninakolli- ja oksemaitselisi komme.
DAGMAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAR, ma osalen ka give away's. Ja kui ma võitma ei peaks, siis ütle, kust neid küünelakke tellida saab :)
http://dakirr.blogspot.com/2011/07/give-away.html
Take care.
Sunday, June 12, 2011
If I were God, I'd save all endangered species and herbivore dinosaurs from death.
Ma olen avastanud nii palju blogisid ja saite, kus keegi on teinud polümeersavist draakoneid/dinosauruseid. Mõtlesin, et proovin ka teha, polümeersavi mul ju on ja olen seda ka päris palju kasutanud...
Ma mäletan, kui olin umbes 4-aastane ja ühel õhtul magama jäädes hakkasin lihtsalt lambist ülikõvasti nutma ja äratasin kõik teised üles... See oli sellepärast, et mulle tuli meelde, et kunagi olid maal elanud dinosaurused ja et nüüd on nad surnud :)
Kas te teadsite, et iga 5 minuti tagant sureb maailmas välja 18 looma- või taimeliiki? See on kohutav. Ma lihtsalt ei suuda elada teadmisega, et ma ei saa selle vastu MIDAGI teha. Mitte midagi. See on õudne ja ma ei saa aru, miks inimesed ei mõista seda, et nad lihtsalt HÄVITAVAD ja mõtlevad ainult endale. Ma proovin suviti võimalikult vähe autoga sõita, et vältida saastumist, aga see ei aita ju! Viimase aastaga olen tegelikult päris maalähedaseks inimeseks saanud. Ma ei karda enam putukaid, välja arvatud vaablaseid, sest et nad võivad teatud oludes olla surmavad. Kas te teadsite seda ka, et viimasel ajal on mesilasi väga väheks jäänud? MESILASED! Minu lemmikputukad! :(
Ma ei tea, miks ma praegu seda juttu ajan. Lihtsalt palun ärge tapke lambist putukaid, nagu mina kunagi tegin. Aidake mesilasi (küll ise saate aru, kuidas).
Take care.
Ma mäletan, kui olin umbes 4-aastane ja ühel õhtul magama jäädes hakkasin lihtsalt lambist ülikõvasti nutma ja äratasin kõik teised üles... See oli sellepärast, et mulle tuli meelde, et kunagi olid maal elanud dinosaurused ja et nüüd on nad surnud :)
Kas te teadsite, et iga 5 minuti tagant sureb maailmas välja 18 looma- või taimeliiki? See on kohutav. Ma lihtsalt ei suuda elada teadmisega, et ma ei saa selle vastu MIDAGI teha. Mitte midagi. See on õudne ja ma ei saa aru, miks inimesed ei mõista seda, et nad lihtsalt HÄVITAVAD ja mõtlevad ainult endale. Ma proovin suviti võimalikult vähe autoga sõita, et vältida saastumist, aga see ei aita ju! Viimase aastaga olen tegelikult päris maalähedaseks inimeseks saanud. Ma ei karda enam putukaid, välja arvatud vaablaseid, sest et nad võivad teatud oludes olla surmavad. Kas te teadsite seda ka, et viimasel ajal on mesilasi väga väheks jäänud? MESILASED! Minu lemmikputukad! :(
Ma ei tea, miks ma praegu seda juttu ajan. Lihtsalt palun ärge tapke lambist putukaid, nagu mina kunagi tegin. Aidake mesilasi (küll ise saate aru, kuidas).
Take care.
Friday, June 10, 2011
And all that I could see is just a yellow lemon tree
Subscribe to:
Posts (Atom)